Oleme Avatud
T—R 12-19
L—P 12-16
Asume
Lai 36 Tallinn
Kõrgeim Formaalsus Meeste Riietuses
White tie ehk valge lipsuga riietus on vaieldamatu formaalsuse tipp meesterõivastuses, jättes varju isegi Black Tie ehk musta lipsuga riietuse.
Millal kanda?
Kutsel võib lisaks “White Tie’le" seista ka "full evening dress", “tails”, “frakk" või "dress suit", mis kõik tähistavad sama asja. Kunagistel hiilgeaegadel oli White Tie standardne riietus suursugustel üritustel. White Tie'i juured ulatuvad 19. sajandi lõppu, mil aristokraadid kandsid säärast rõivastust koosviibimistel kui ülimat luksuse sümbolit. Tänapäeva maailmas on White Tie pigem haruldane nähtus, mida kohtab peamiselt kuninglikel või riiklikel tseremooniatel, ballidel ja bankettidel. Seega, neil erilistel puhkudel, kui teid kutsutakse seda etiketti järgmina, on oluline, et iga detail oleks täpselt paigas.
illustratsioon 1930ndate Saksamaalt, härrasmehed kandmas White Tie rõivastust
John F. Kennedy kandmas White Tie frakki
Sabakuue Detailid
ja Etikett
White Tie riietuse keskne element on frakk, mis on eriline oma horisontaalse lõikega ees ja kahe pika, aheneva “pääsukese" sabaga taga. Frakk ulatub eest taljeni ning tagumised sabad põlveõndlani, luues elegantse silueti. Reväärid on teravatipulised ning lõppevad pisut madalamal vesti ülemisest nööbist. Kuuel on kaks diagonaalset rida nööpe, kummaski kolm dekoratiivset nööpi, mis ideaalis on kaetud sama kangaga nagu revääridki. Varrukad on kitsad, neil on neli tihedalt paigutatud nööpi ning sõltuvalt kandja pikkusest paljastavad särgi mansetid 1,2-2,5cm. Krae istub tihedalt ümber kaela ning katab särgi krae tagumise nööbi ning kikilipsu paela. Taljel on selja taga ka kaks nööpi, mis on mälestus aegadest, mil fraki sabatipud keerati ratsutamiseks üles. Nööbid võivad olla kaetud siidi või kuuekangaga, kuid ka tavalised ning tekstuuriga nööbid on lubatud.
Fraki värvusena on must olnud õhturiiete norm alates 1850ndatest ning alates 1920’ndatest aktsepteeritakse ka sügavsinist. Levinuim materjal on tagasihoidliku viimistlusega kammvillane (worsted wool with Barathea finish), mida eelistavad britid, kuid ka kerge läikega mohääri ja villa segud on olnud vastuvõetav alternatiiv alates 1950ndate lõpust. Fraki reväärid on reeglina mustast siledast või kergelt triibulise tekstuuriga (grosgrain) siidist. Vasemal revääril on ka lilleaas.
Meeles tasub pidada, et frakk peab alati olema lahti nööbitud. Istudes ei jagata saba kaheks, vaid asetatakse see hoolikalt üle tooli külje või seljatoe. White Tie frakk on meesterõivastuse tipp, mis õigesti kantuna lisab kandjale suursugust elegantsi ja väärikust.
Illustratsioon aastast 1938 - härrasmees vasemal kandmas White Tie frakki ning paremal džentelmän Black Tie smokingut.
Fraki saba asetatakse üle tooli, Laurence Fellows illustratsioon aastast 1930
White Tie Püksid kui Elegantsi Alustala
White Tie riietuse täiuslikkus peitub detailides, ning püksid mängivad selles ansamblis kriitilist rolli. White Tie püksid on valmistatud samast kangast nagu frakkki. Pükste kõige silmatorkavam omadus on kõrge vöökoht, mis on hädavajalik, et püksid istuks täpselt kuue esiosa alumise serva kohal. Püksid võivad olla nii sirgelt lõigatud kui ka volditud. Sirge lõikega püksid olid menukad enne 1920ndaid, volditud püksid tulid moodi pärast Esimest maailmasõda, mil laiemad lõiked muutusid populaarsemaks. Mõlemad stiilid on aktsepteeritud, kuigi tänapäeval eelistatakse sageli endiselt sirget lõiget selle salendava efekti tõttu.
Pükse ääristavad külgedel lampassid, mis võivad olla kas satäänist või grosgrain siidist, sobitudes fraki revääridega. Lampassideks võivad olla kas üks lai või kaks kitsast triipu, eristades neid smokingu pükstest. Püksid peaksid ulatuma kingani, moodustades kerge murde ees, kuid mitte liialt "murduma". See tagab puhta ja elegantse joone jalanõudest kuni vöökohani. Oluline on ka märkida, et formaalsete pükste sääred on alati lihtsad, ilma mansettideta. Pükse kantakse koos traksidega (enamasti valgest siidist), mis tagavad, et püksid püsivad õhtu jooksul täpselt õiges kohas. White Tie pükste küljetaskud on õmmeldud küljeõmblustesse, muutes need praktiliselt nähtamatuks, säilitades puhta joone.
Illustratsioon aastast 1938, Saksamaa, härrasmehed kandmas Black Tie ning White Tie etiketti
White Tie Vest
kui Kunstiteos
White Tie ansambli kõige keerulisemaid elemente on vest. See pealtnäha lihtne riideese on tegelikult keerukas disaini ja täpsuse teos, mis nõuab erilist tähelepanu ja teadlikkust.
White Tie vest on valmistatud valgest pikeekangast (nn marcella). See võib olla nii ühe- kui ka kaherealise nööbireaga, kuid alati iseloomustab seda sügav V- või U-kujuline kaelus. 1920. aastatel sai tulevase Windsori hertsogi populariseeritud seljata stiil normiks, muutes vesti veelgi funktsionaalsemaks. Vest peab olema piisavalt pikk, et katta pükste vöökoht, kuid mitte nii pikk, et see ulatuks allapoole fraki esiosa. Nende parameetrite piires on võimalik eksperimenteerida vesti revääride ja alumise ääre kujuga, muutes selle nõnda ainsaks riideesemeks, mille kaudu saab lisada isiklikku omapära muidu jäigale White Tie etiketile.
Kvaliteetsetel vestidel on ka kaelapael, mida saab reguleerida nööpide, mitte metallrõngaga. Kumbki kinnitus ei ole kunagi nähtav, kuna korralikul frakisärgil on ülaosas aas, mis hoiab vesti- ja kikilipsupaela fraki kraest kõrgemale tõusmast. Parematel vestidel on ka väike aas alumise ääre lähedal, mis kinnitub pükste siseküljele ja tagab, et vest ei libiseks üles ega paljastaks vöökohta.
White Tie vest mängib olulist rolli ka kandja proportsioonide visuaalsel parandamisel. Kuna valge vesti ja mustade pükste vaheline joon jagab keha visuaalselt vertikaalselt pooleks, annab selle joone tõstmine mulje pikematest jalgadest. See on eriti komplimenteeriv lühematele meestele, muutes nad visuaalselt pikemateks ning sihvakamateks.
Vasakul: Vintage vest ilma seljaosata. Keskel: Valgest Cambric kangast vest, mis oli eriti populaarne 1930ndatel. Paremal: Sallkraega White Tie vest 20. sajandi algusest
White Tie Särgid - Erilised ja Säravvalged
White Tie särk on jäiga, tärgeldatud rinnaesisega, mis loob kõigile meestele (sõltumata figuurist) laitmatu rinnaesise. Traditsiooniliselt kantakse White Tie särgi juures eemaldatavat kõrget tiibkraed (nn wing-tip), mis kinnitatakse eest ja tagant ehisnööbiga alumisele, mandariini-stiilis kraele. Vaid esinööp puudutab nahka ning seega peaks selle tagune olema valmistatud kas luust või pärlist ning esine nt messingust. Tänapäeval aktsepteeritakse ka külgeõmmeldud kraega särke, kuid eemaldatavad kraed jäävad alati elegantsemad. Igatahes peaks krae jääma kõrge ning ulatuma vähemalt 2cm üle fraki ääre - ideaalis peaaegu kandja lõuajoone alla.
Traditsiooniliselt on rinnaesisel üks või kaks nähtavat nööpi, sõltuvalt kandja pikkusest ja eelistustest. Nööpide asemel kasutatakse samuti ehisnööpe, mis on tavaliselt valmistatud pärlmutrist, pärlitest, kalliskividest või valgest emailist. Särgi mansetid on samuti tärgeldatud ning ühenööbilsed, nn Barrel Cuffs, ning võivad olla kas puhtast linast või puuvillast või klappida särgiesise pikeekangaga. Mansetid kinnitatakse mõistagi mansetinööpidega, mis sobivad rinnaesiste ehisnööpidega ning on valmistatud nt pärlmutrist, hõbedast või kullast.
Särk on sageli valmistatud siledast linasest, puuvillast või hoopis pikeekoes (vahvel või mesilaskärg) või Marcella pikeekangast (nn birdseye muster), viimane neist on kõige popullaarsem. Mida peenem on mustri kude, seda elegantsem jääb särk. Peidetud kinnitused, nagu nööbid ja paelad, hoiavad särki korrektselt pükste küljes ning vesti ja lipsu särgi küljes. Särgid on klassikalistest pisut lühemad ning lõpevad täpselt pükste värvli kõrgusel, et istudes ei tõuseks kogu tärgeldatud rinnaesine kui täispuhutud puri üles.
Van Laack Frakisärkide (Frackhemd) illustratsioon 1930ndatest
White Tie
Aksessuaaride Kunst
Lips: Valge kikilips on White Tie riietuskoodi tunnusmärk. See peaks olema käsitsi seotud ja valmistatud parimatest materjalidest - puuvillane Marcella pikee ning valge siid on tänapäeval eelistatuimad kangad. Traditsiooniline on poolliblika kuju ning kikilipsu tuleb kanda särgi kraenurkade peal, mitte kunagi nende taga. Ja üks oluline reegel: must kikilips ei käi kokku frakiga! See kombinatsioon on reserveeritud kelneritele ja teenritele. Samuti pole White Tie etiketi puhul kohta tavalistel lipsudel, olenemata nende värvist.
.jpg)
Windsori herstog prints Edward ja hertsoginna Wallis Simpson koos president Richard Nixoniga
Smoking ehk Pidulik Õhtuülikond
Kingad: Kuigi kunagi olid ooperikingad ainsad lubatud jalatsid White Tie üritustel, lubab kaasaegne etikett rohkem valikuid. Ooperikingad (tuntud ka kui õukonnakingad ehk opera pump shoes) on endiselt number üks valik peenes seltskonnas. Õmblusteta lakitud Oksfordid on ka lubatud, kuid peegelsiledaks poleeritud vasikanahast kingad sobivad samuti. Mõnes Euroopa piirkonnas on lubatud ka Derby-kingad, kuid soovitame eelistada siiski ooperikingi või Oksforde. Kingad peavad olema musta värvi, nende paelad luksuslikud (siidpaelad) ja neid kantakse koos üle sääre ulatuvate kergelt läbipaistvate mustade siidpõlvikutega. Pikkade sokkide puhul võib kanda ka sokihoidjaid.
Frank Sinatra ooperikingi jalga panemas.
Londoni härrasmees kandmas frakki ning ooperikingi
Smoking ehk Pidulik Õhtuülikond
Ülerõivad: Öeldake, et härrasmees ei patseeri tänaval kunagi White Tie rõivastuses. Seega on valge lipsu üritusele minnes ja sealt tulles korralikud ülerõivad hädavajalikud - eriti, kui on jahe. Kõige traditsioonilisem valik on Inverness-mantel, kuid sama vastuvõetav on ka siidist revääridega üherealised mustast kangast õhtumantlid. Julgemad võivad kaaluda ka klassikalist musta keepi kontrastse, valgest siidist voodriga. Mantli juurde sobivad ooperisallid on valgest siidist ning narmastega.
Illustratsioon 20. sajandi algusest: härrasmehed kandsid õhtuti nii frakki kui ka tuxedot ning siidrevääriga või Inverness mantleid
Frakk ning siidrevääriga mantel, talv 1940.
Frakk ning Inverness mantlid 19. sajandi lõpust
Smoking ehk Pidulik Õhtuülikond
Kell: Traditsiooniliselt ei kanta White Tie riietusega kella. Siiski on Esimesest maailmasõjast alates taskukellad muutunud vastuvõetavaks aksessuaariks. Peen kett, mis jookseb üle vesti, lisab rõivastusele põnevust. Kanda võib ka riidest ripatsiga nn chatelaine kella. Käekellad on White Tie üritustel endiselt ebasobivad.
Rinnarätt ning aumärgid: Ükski valge lipsu rõivastus pole täielik ilma rinnarätita. Tavapärane valik on peenest valgest linasest rullservaga taskurätt. Omapära lisamiseks võib rätile tikkida oma eesnimetähe - nüanss, mis aitab avada vestluseid! Teatud juhtudel sobib frakiga kanda ka aumärke - sellisel puhul ei ole rinnarätt vajalik.
President Lennart Meri Vabariigi aastapäeva vastuvõtul, 1996
Smoking ehk Pidulik Õhtuülikond
Lilleõis Revääril: Must-valges meres pakub lillekaunistus revääril ehk nn boutonniere võimalust eneseväljenduseks. Traditsiooniliselt on kantud valgeid nelke või väikesed gardeeniaid, kuid alates 1930. aastatest on muutunud vastuvõetavaks kanda ka värvilisi õisi nagu punased, lillad, roosad või kollased nelgid. Eelistada tasub alati pärislilli, kunstlillede puhul peab veenduma, et need näeks ehtsad välja.
Härrasmehed kandmas lilleõisi vasemal revääril, J. C. Leyendecker illustratsioon, 1911
Smoking ehk Pidulik Õhtuülikond
Kõvakübar: Kuigi tänapäeval valikuline, jääb siidist kõvakübar White Tie riietuse puhul siiski kõige olulisemaks de rigeur aksessuaariks. Sobilikud on vaid mustast siidist või kõrgpoleeritud kopranahavildist kõvakübarad või kokkupandavad ooperikübarad (chapeau claque). Kõvakübaraga tullakse ning minnakse, sisendes võetakse kaabu peast ning enne garderoobi hoiule andmist hoitakse seda vasemas käes, et parem käsi jääks kätlemiseks vabaks.
Kindad: Valged kitsenahast kindad olid kunagi õhturiietuse lahutamatu osa ning 1920ndatel olid need endiselt suisa kohustuslikud ballidel, ooperites ja pidulikes pulmades. Täna näeb neid vaid väga formaalsetel bankettidel, kuninglikes ringkondades ning heategevuslikel ballidel. Oluline on ka meeles pidada, et White Tie üritusel ei võeta kindaid käest kätlemisel, küll aga siis, kui serveeritakse suupisteid.
Jalutuskepp: Jalutuskepp kui kõige ekstsentrilisem White Tie aksessuaar, on tänaseks valikuline. Kui otsustate jalutuskeppi kanda, valige lihtne, elegantne disain.
Tumesinine grosgrain revääriga frakk, pikeekangast pärlitega tärgeldatud särk, valged kindad ning narmastega sall ning mustast siidist kõvakübar, illustratsioon aastast 1930
⬧
Kokkuvõtteks, kuigi valge lipsuga rõivastusel on ranged reeglid, pakuvad aksessuaarid võimalusi isiklikuks eneseväljenduseks. Olenemata sellest, kas valite värvilise lillekaunistuse, kannate kõvakübarat või jalutuskeppi, pidage meeles, et hurmava väljanägemise võti on enesekindlus ja viisakus - nõnda ei vasta te vaid riietuskoodile, vaid esindate sundimatut elegantsi ja rafineeritust.
Meie pidulikus valikus on olemas White Tie lampassidega püksid ning frakk, mis sobivad ennekõike väga pidulikeks puhkudeks nagu kuninglikud gaalad ning luksuslikud suareed. Avatud seljaga White Tie vesti valmistame vaid rätsepatööna, klassikalist sallkraega vesti ka mõõdutööna.